Wild world

See on pilt Gay-Village'st ehk siis... Birminghamis on selline nö rajoon, mis on täis gay-baare; -kabareesid; -öömaju jne. Selline graffiti on tehtud selle gay-village algusesse. Igatahes oli see linnaosa täis vikerkaare lippe ning selliseid asju. Kõik oli võrdlemisi roosa ja värviline... Sattusime sinna Mariliisiga üks päev, sest me mõtlesime minna ja avastada natuke linna ning siis kõndisimegi erinevaid tänavaid pidi ning kui parajasti jalutasime sellel tänaval, siis tuli üks naine meie juurde, kes oli väga segaduses ja rääkis väga veidralt. Esialgu me ei saanud aru, mida ta täpselt küsis meie käest... kõlas umbes cab või cop (takso või politsei), aga lõpuks tuli välja, et see naine otsis hoopis kohta, kus saaks tasse (cup) osta :) Huvitav.....

Vahepeal on tegelikult ülipalju asju juhtunud. Aga kõike ma enam kahjuks ei mäleta, sest aeg läheb siin lausa meeletul kiirusel ning lausa uskumatu on see, et just täna hakkab juba minu kolmas nädal siin.

Aga viimastel päevadel on juhtunud nii palju, et sain enda tunniplaani esmaspäeval kätte (kolmapäev ja reede on vabad... päris mõnus)! CV olen ka jaganud ning niisama tubli olnud :P

Täna oli selline päev, kus tegelikult oleksin pidanud juba varakult välja minema ning ajama mõned asjad korda (aga täna ma nii tubli ei suutnud olla, kui teistel päevadel :$) , aga mul oli nii suur väsimus, et ma lihtsalt ei suutnud enne 2 kuskile liikuda. Aga jõudsin siiski enda asjad tehtud ning pärast seda käisime Williamiga linnas ning ostsime endale riidepuud ning vaatasime linnas ringi. Õpetasin talle uusi tänavaid selgeks, mis oli päris naljakas :) Lõpuks käisime veel toidupoes, kus kohtusime juhuslikult Reeno ja Alphaga ning liikusime kõik koos koju tagasi. Käisime veel BarOne's, kus poisid mängisid piljardit ja siis chillisime natuke veel köögis ning mina otsustasin pärast seda enda tuppa tulla ning magama minna, sest homme ma ei pääse kuidagi varajasest äratusest ning kell on juba 2 läbi, seega pean kiirelt voodisse pugema.

(Kõige alumine pilt on Birminghami suurimast shoppingu-keskusest Bullring, aga selle pildi peal on ainult 1/10 umbes tervest keskusest :D ja see metallosa on õhtuti kõik sinine, sest tänaval on sinised lambid, mis peegeldavad sinna ja siis see näeb päris huvitav välja(: )

Meil päike veel ikka paistab siin päeval ning vihma (rohkem tegelt oli see 10 minutiline tibutamine) olen ma Inglismaal ainult kord näinud, seega siin nii vihmane polegi, vähemalt hetkel mitte. Homme üritan raamatukogu kaardi teha, sest meie kooli raamatukogus on rohkem teaduslikud raamatud, aga ma eelistaks õhtuti midagi Natuke teistsugust lugeda.... :P

Päikest Eestimaale ja olge mõnusad :)

Pildid ja siis veel mõned pildid :)

See on minu kooli peauks, kooli ennast pole väga näha, sest see maja on liiga suur lähedalt pildistamiseks. Hiljem tuleb veel üks pilt, mis on kaugemalt tehtud.
Mina kuskil kanali ääres.... Siin on muide VÄGA palju kanaleid, et põhimõtteliselt saab paadiga ka igale poole :P
See on minu maja seal kaugemal :)
Mina koos Mari-Liisiga, tegime CV'de jagamise vahepeal mõned pildid ka.
Need on minu ühika väravad, külje peal on registratuur ja seal otse ees paistab minu maja.
See on minu maja natuke lähemalt. Ma ise olen muidu kolmanda korrusel, aga mu aknad on maja taha, seega siit pole midagi väga näha :)
Veel mõned majad meie ühikas.
See punane maja, mis paistab on minu kool. (Sellel koolil on 11 korrust)
Mina koos Rumeeniast pärit Baiancaga :)
Oliveri ja Reenoga.

Traksid

Täna sattusin ma uskumatu vaatepildi osaliseks. Võibolla on kõigest minu jaoks see uskumatu, aga ma lihtsalt jäin peaaegu suu lahti seda vaatama. Igatahes... tutvusin kahe Eesti tüdrukuga ja läksime koos linna CV'sid jagama. Jagasime neid ja ühe suure City Centre'i ees seisis naine oma lapsega. Laps oli umbes 4-5 aastane ehk oskas juba käia jne. (Nii ma tulen nüüd jutu põhipointi juurde....) Ema oli pannud sellele lapsele traksid ümber. Ja ma ei mõtle püskitrakse, vaid need olid rohkem sellised traksid, mille taga oli nöör ja ema hoidis oma last sellest nöörist kinni :) Mõned inimesed kohtlevad isegi oma koeri paremini kui see naine oma last. Igatahes ... meie kolm Eesti tüdrukut vaatasime seda ema ja mõtlesime, et see lihtsalt ei ole võimalik.

Aga kõik on võimalik :)

Huvitavat on vahepeal päris palju juhtunud, eile sattusime Birminghami suurimasse klubisse GateCrasher'isse ja see oli tõesti päris suur. Ma arvan, et Tartu klubi Illusioni terve esimene korrus oli umbes meeste- ja naiste wc suurune. Seega, te umbes äkki kujutate ette. Eile oli küll kolmapäev, kuid rahvast oli MEGApalju. Tahtsime esialgu minna klubisse Ris(z?)a, vaatamata sellele, et selles klubis on 4 saali, siis sinna lihtsalt ei mahtunud enam inimesi sisse. Ja eile oli kõigest kolmapäev....

Hmm, kahe päevaga kokku olen ma jaganud üle 20 CV ja ma varsti loodan endale töö ka saada, sest see oleks päris tore. Aga kuna kõik üliõpilased otsivad siin part-time job'i, siis võtab päris palju aega, et leida töö endale. Ühes kohas öeldi mulle, et saaksin oktoobrist alustada. Kuigi see on ettekandjatöö, mida ma väga ei tahtnud varem võtta, aga see on parem kui mitte midagi. Seega ma kaalun seda asja :)

Cheerleadinguga ka lähen teen tutvust ja laupäeval on katsed. Üks tüdruk ütles, et ma pean oskama back-flipi teha, aga ma loodan, et ma ei pea seda tegema, sest ma tahaks ikka terve kaelaga tagasi tulla :)

Kõik on muidu hästi ja asjad lähevad järjest paremini ja tunnen end veel rohkem koduselt siin. Pangakonto saan teha kolmapäeval (sain endale nüüd lõpliku aja) ja Insurance number'i vestlus on ka kolmapäeval.

Tegin mõned pildid ka :) panen need ka siia ülesse. (teen seda eraldi postitusena, sest muidu läheb siin kogu see tekst väga sassi ;) )

Esmaspäevast hakkab kool ja funfunfun :P

Musid, kallid, õhupallid!

Täna oli lihtsalt nii väsitav päev, kuid see ei tähenda, et ma ei oleks nautinud seda. Birmingham on selline koht, kus isegi väga halvad päevad on palju paremad, sest nii palju uut ja huvitavat on ümber, et kogu aeg on põnev. Ja põnevus on ju hea :D

Päeva algus ei olnud eriti midagi tõotav, sest esiteks ma magasin sisse natuke ja siis ma ei saanud hommikul väga mökutada, vaid pidin jooksma, et jõuda lõpuks Birminghami Instituuti kell 9. Õnneks jõudsin kõigega valmis ning natuke enne 9 olin kohal... seal oli see Orientation Program ehk seletati kõike, mida me teadma peame seoses ülikooliga. Hiljem tuli vaja pangaga seoses mingeid asju ajada ja siis ma lihtsalt mõtlesin, et okey ma ei saagi endale seda kontot, sest mingid paberid olid puudu ja no jube kui palju on vaja siin igasugu tõendavaid dokumente. Lõpuks sain need korda ja ahjaa ma leidsin enda ID-kaardi ka üles, that's great :) Väsitav oli tänase päeva jooksul see, et me Reenoga otsustasime CV'd hakata jagama ja no kui sa pead 30 lõunakeskust läbi kõndima, siis see on ikka väga väsitav. Lõpuks istusime maha ja ma olin enam kui kindel, et koju ma küll kõndida ei viitsi. Aga lõpuks jõudsime ühikasse ja edasi läks kõik juba palju paremini :) Tegin endale süüa ja puhkasin natuke. Ok hea polnud see, et üks poiss, kes on mu flatmate rääkis mulle, et teda ükskord rünnati tänaval, et ma mingil juhul üksinda ei kõnniks kuskil. Ja ma olen ju niigi arg :D pärast seda vestlust ma läksin enda tuppa ja mõtlesin, OKEY see on koht, kus veedan nüüd järgneva aasta, haha. Tegelikult nii hull ka pole. Eks ma natuke ikka muretsen aga pean endale mingid turvamehed leidma, hehh.

Aga edasine õhtu viis mind Reeno kööki, kus oli miljon prantslast :D ja ma lihtsalt naersin mitu tundi järjest, sest nad on niii naljakad. Üks poiss Oliver (?) lihtsalt terve õhtu tegi niii palju nalja, et see oli uskumatu :D Positiivne on see, et päris paljud prantslased õpivad ka Marketingi....seega ma tean juba mõnda inimest samast erialast :) Inglased õpivad nt väga palju Sports Therapy't (Ma arvan, et see on sarnane Füsoteraapiale Eestis, but I'm not sure).

Ma loodan, et Reeno mind maha ei löö pärast seda pilti :D:D:D agaaaa ma mõtlesin, et teen enda blogi veits värivkamaks, mul arvutis eriti rohkem pilte hetkel pole, sest ma unustan enda fotoka kogu aeg koju:) Reeno kõrval on Jack, kes on brit ja tal on ka ikka see huumorisoon vägagi kõrgel tasemel, hehe. Nalja saab igatahes palju!

Aga ma varsti teen enda armsast toast ka pilti ning jep...Olge mõnusad ja nautige vihmast Eestit (Meil on muide päris soe siin, eile käisin nt ikka väga õhukeselt ringi, päike paistab ja mõnus. )

Freshers week

Eile ja täna saabus väga palju inimesi juurde :) Kõik on hästi sõbralikud ning kerge on suhelda, sest inimesed ei ole nii kinnised siin kui näiteks Eestis. Kõik naeratavad kogu aeg ja on toredad. AGA no nad on natuke naljakad ka, sest.... ega nad enda eest väga ei hoolitse. Näiteks üks tüdruk, kes elab mu kõrval toas, tema rääkis, kuidas ta oli just nädal tagasi kõhuoperatsioon ja nüüd ta ei tohi süüa enam rämpstoitu. Okeyokey, arvake mis ta endale 'õhtusöögiks' tegi ..... :) Ei, ta ei teinud endale kaerahelbeputru või mõnda rohelist salatit. Ta võttis sügavkülmast külmutatud ja pm valmis tehtud vahvlid, mis tuleb ahjus soojaks teha ning pani neile juustu peale. Looogiline :) ja siis täna nägin teda hommikusööki söömas baaris ja ta sõi friikaid ning mingit kanaburksi. Ma tahtsin sellega seda öelda, et ega nad väga ei hooli oma tervisest või oma kaalust või no :) igatahes, ok! Ja üks tüdruk palus, et ma näitaksin talle, kuidas saab potis vett keeta! Niiet süüa oskavad nad ka kõik teha lausa..... suuurepäraselt ;)

Aa ja kui keegi mõtleb, et ei tea, miks need inglased on ikka suht ülekaalulised, siis ma arvan, et tegelt see on vägagi arusaadav, seda sellepärast, et.... esiteks on siin elu nii kiire ja lihtsalt ei ole muuks aega, kui võtta endale mõned friikad või hamburger kuskilt. No heaküll, natuke aega võiksid nad ju leida, aga siin on rämpstoit miljon korda odavam, kui süüa midagi tervislikku. Ja poodides ka, kui me Reenoga toidupoes shoppamas käisime, siis palju lihtsam ja odavam on osta mingit jama, mis on eelkeedetud/küpsetatud vms, kui osta tooraineid ja ise midagi kokku miksida. Ühesõnaga, inimesed lähevad siin kergemat teed pidi, mis on mitu korda odavam :)

Aga elu ühikas on superlahe! Ma ei suuda oma tundeid siia väljendada, sest siin on lihtsalt USKUMATULT COOOOOOOOL :) eile oli meil esimene pidu ka Bar One's (see on meie ühika baar)! Tutvusin mõnede eestlastega ka ja nendega sai päris palju nalja tehtud.... ja kui nüüd eilsele mõelda, siis sai ikka korralikult pidutsetud. Täna pool päeva olin veel väsinud. Õnnitlused muidugi mulle selle puhul, et ma suutsin enda ID-KAARDI kaotada :) ja seda juba oma neljandal päeval! Kas ma pole mitte osav? :)

Elu on siin lahe ja nii palju on kogu aeg teha, et jah:) Kõik on ikka päris hea!

Having fun

Täna möödus minu kolmas päev Birminghamis. Lühidalt, et mis on varem juhtunud.... Kolmapäevane sõit algas meil 6.45, mis tähendas, et kell 5 olime Reenoga rõõmsalt lennujaamas ja täiesti magamata:) Terve sõidu Amsterdami ma magasin (kahjuks kestis see ainult 2 tundi), siis ajas stjuardess meid ülesse, sest need toolid tuleb ju maandumise ajaks ülesse tõsta. Nautisin veel viimast 5 minutit, mil sain magada ja see, et mu kõrvad täiesti lukus olid, isegi see ei takistanud seda. Amsterdamis sõime rämpstoitu ja ootasime uut lendu :) kahjuks oli see veel lühem, kui eelmine... kõigest tund ja no see uni oli ka selle lennu ajal eriti magus. Muide ma tavaliselt kui lennukitega lendan ei saa absoluutselt aru, et kuidas inimesed suudavad magada. Aga nüüd ma mõistan... need reisijad, kes magavad, peavad olema lihtsalt väga väsinud:)

Birminghamis kadus mu kohver ära ja sellest ma ei hakka rääkimagi. Terve lennujaam oli täis pool neegreid-tsurkasid - no igatahes :) mitte ühtegi normaalset valget inimest, kes oskaks midagi mõistlikku öelda. Ei, ma ei ole rassist. Lihtsalt no tõesti :) nad olid suht imelikud. Aga vähemalt oli mul mu käsipagas ja raha, seiklesime Reenoga lõpuks rongijaama ja saime Birminghamis kesklinna. ja thank god, et mu pagas ära kadus, sest me kõndisime umbes 4 tundi ringi ja otsisime oma ühikat :) :) + mitte keegi ei teadnud, kus see on. Ma olin juba enam kui kindel, et selle öö veedame küll pargis (muidugi, kui me pargi leiame!) Anyways... lõpuks jõudsime õnnelikult oma uude koju ... The Maltings'usse :) Tuba on päris nunnu ja köök ka ja aed ka... Baar on ka päris lahe ja üldse see selline ilus koht. Kui ma aega leian, siis teen pilte ja lisan siia ka.

Aga no igatahes... teine päev möödus meil asju kokku ostes ja raha raisates. Ja kuna mu pagas polnud endiselt välja tulnud, siis pidin päris palju asju ostma. Mul on õlad megavalusad. AAAga muidu funfunfun.

Täna käisime ka shoppamas.... ostsime endale koju igasugu käterätte ja värkesärke. Aga naljakas on see, et me eksisime nats ära ja jõudsime China Towni (Tervitan Merkat :) heasmõttes!)... no ja kui me kõndisime siis tahes tahtmata tuli meile Merka kohe meelde ja mõtlesime, et nii hea oleks, kui Merka oleks meiega, aitaks meid keelega ja küsiks kellegi käest, et : KUIDAS SIIT ÄRA SAAB:)? Igatahes see linnaosa ei meenutanud nagu Tartu hiinalinna, vaid see oli nagu HIINAS üks linn. Poodide, kohvikute jms peale oli kirjutatud YINGTSINGPOWWOW SHOP või no.... igatahes :) kõik kohad olid chinakaid täis ka. Üldse Birminghamis on väga vähe valgeid inimesi.. hästi palju on värvilisi. AAA ja taksojuhid on mingid araabiavennad, niiet... turvalisem on vist jala käia.

Muidu on siin väga tore. Ma sain enda pagasi ka lõpuks kätte ja nüüd lõpetan viimaste asjade lahtipakkimise ja siis äkki teen miskit lahedat. Täna ju ikkagi reede :)