Asjad on jõudnud kooliga nii kaugele, et algas holiday! Nüüd on võimalus hommikuti kauem magada ning lõpuks ometi võtta paar päeva sellist, kus tõesti ei pea midagi tegema, lihtsalt saab puhata. Täna andsin viimased asjad sisse, need polnud otseselt seotud küll praeguse õppeprogrammiga, aga ma siin loodan, et sellega läheb kõik hästi, sest ma tunnen, et tahaksin võimalikult palju kõike uut teha, sest vaikselt hakkavad mõned asjad juba end ammendama.
Tööl on olukord läinud päris segaseks, sest on inimesi, kes käituvad järjest imelikumalt ning vahel on tunne, et ma lihtsalt kõnnin välja ja ei tule enam tagasi. Selleni ma pole veel jõudnud, sest on ju toredaid inimesi ja häid päevi ka. Aga vahepeal jah.... tahaks kõigele käega lüüa. KUID Ma pean veel vastu mõnda aega :)
Üks suur muutus on veel tulnud ja pannud minu õlule veel uue raskuse ning see tekitab vahel päris lootusetu tunde. Kuid ma tean, et kõik käibki üles- ja allamäge ning vahel ongi mõõn ja sellest tuleb lihtsalt üle olla. Ja ma proovin end mitte heidutada kõigest. Sest päris palju on läinud juba nii nagu ma olen soovinud. Ja küll kõik muu jõuab ka järgi :) (...millalgi)
Täna on see imeliku sisetunde päev ning ma peaksin vist magama minema... et saada see tunne endast välja ja muidugi ka sellepärast, et viimase nädala ööd on õige lühikeseks jäänud.
...muide. Minu üks töökaaslane kinkis mulle täna jõulukaardi ja ümbriku peale oli kirjutatud To: Merit (the snowwoman) ...Seega võib öelda, et ma olen endale edukalt jälle uue hüüdnime saanud, mul ikka õnnestub neid koguda. Seekord sain selle nime sellepärast, et ma kannan oma karvase äärega jopet ja kui õues on külm (ehk peaaegu enamus ajast), siis ma peidan enda pea sinna sisse suht ära ja kõik tunnevad mind juba selle järgi, et ma olen seal jope sees peidus kuskil :) ...Anyways see oli päris armas.
Ilusat jõuluaega, Teile! Sööge palju piparkooke ning tehke lumes vähemalt 84 kukerpalli! :)






.jpg)





